Hinnalise esikoha loomulikult!

Vahetult enne tehti Topul friistaili Eestikad ja seega algas minu surfitripp juba neljapäeval. Kuna olen sellise mustlaseluga harjunud, siis ei seganud autos ööbimine võistlusteks keskendumist. Pärnus kohtusin Chica tiimiga ja vastutasuks rigamisõpetuse eest sain nende juures öömaja ning hommikul mingit imeputru mustikamoosiga, mis aitas.

Kohe alguses nagu tuult polnudki, tahtsin lausa 11 ja Jennaga peale minna. Siis hakkas tasahilju tõstma. Tuli meelde viimane (ja selle aasta ainuke) slallitrenn Püünsis väga napis tuules ja mõlesin, et küll ma hakkama saan. Läkski peale NP RS6 7,2 ja alla iSonic 101. Kaupol on alati palju tähtsaid asju teha, seegi kord hilines ta võistlustele. Pidin tema pärast esimese valestardi tegema. Vabandust kõigi ees, kes General Recall lippu ei märganud ja raja läbi kimasid. Tegelikult oli minu kell kohtuniku omast kolm minutit maas, seepärast jõudsin stardialasse alles kella käivitamise ajaks ja ei saanud just palju positsiooni valida. Sain küll alt korralikult minema, aga kui on valestart, siis see ei loe. Teiseks stardiks valmistusin paremini ja mõõtsin lausa ootamispositsiooni ja stardiliini ajalise vahe ära. Nüüd oli aega kogu fleeti üle vaadata. Kohe minu selja taga hiilis kavala naeratusega Pärnu-Jürka mulle pealtuulde. Sama tegi Raivo Saarm. Tiim Extreme oli rauda löönud suure padruni - rajale toodi Erki Kivistik, kellel selleks küll kõik õigused olid. Martin Ervin isiklikult oli stardialas kamadega vees talle viimaseid näpunäiteid jagamas. Neist oli kõigile kasu, sest mida sõit edasi, seda tihedamaks stardis läks. Veel oli märgata slaalomile spetsialiseerunud kodanikke: Hangloose Ivarit, Silverit, Andres Valknat, Meelis Uustalu, Randar Põldu, Lembit Seljamaad ja mitmeid teisi... Stoilise rahuga ootas starti ka vanameister Nõmmik, kes ennast sellistes tingimustes ikka ja jälle formulaga piinab.

Esimeses stardis väljusin liiga vara, tahtsin puhast tuult saada, see põhjustas liini ees asjatu pidurduse ja jäin liidrite taha. Klassikaline totter viga. Märki jõudes märkasin seal paanikaosakonda, mitmed ei suutnud võistluste esimest jibe ära teha. Oli muidugi ka eriline laine seal märgis. Eriti ei meenugi, millal ma nii alahoidlikke manöövreid olen teinud, kuid läksin väga kindla peale välja. Kohe glissi ja minema! Kiirus oli suhteliselt talutav, jäin liidrite suhtes siiski löögipositsioonile. Viimases märgis langes ka Ivar vette ja kõik jäi Kivistiku, minu ja Jürka otsustada. Kivistik liikus nagu rööbastel ja võttis sõiduvõidu. Ründasin Jürkat pealtuulest ja enne finishiliini sain veel korraliku kiirenduse. Siiski tema teine ja mina 1-meetrise vahega kolmas.

Teises sõidus sain esimesena stardis minema ja lasin mööda ainult Kivistiku, kes oli lihtsalt nii kuradi hea kiirusega. Jibes sain veel korra ette ja siis sõitis jälle mööda. Jürka jätsime kolmandaks. Siis märkasin, et rajale on jõudnud ka Mahetiimi abiväed. Kaupo näol oli jälle üks kiire konkurent juures, kuid ta suutis minu järel jibes kukkuda ja väga valjult vanduda. Niine seevastu tegi oma ülesande ära. Hakatuseks vedas ta kolmadas sõidus kogu fleeti vales suunas ja siis meelitas Kivistiku endale järgi keerulisse jibesse, kus Kivistik käna pani. Mul polnud ka eriti puhas sõit, kuid raputasin kõik maha välja arvatud Pärnu noore slallimehe Randari, kes küll rajal aeglasem oli aga jibed kiiremini tegi. 15m jäi mul siis sõiduvõidust puudu.

Neljandaks sõiduks hakkasin vastutuskoormat tunnetama. Otsustasin, et teiste järgi väristama ei hakka vaid sõidan oma parimat sõitu nagu oskan. Stardis võtsid Pärnu mehed mind karpi ja enam ma glissi ei saanud. Porukas oli 100m eest ära, kui lõpuks jälitama sain hakata. Hoidsin kohe kõrgust, et lõigu teises pooles oleks millest järgi anda. Kivistik tegi ka jama stardi ja läks 20m minu ees. Kui oli näha, et kõik tiksuma jäid, siis punnitasin ennast allatuult lastes etteotsa. Aga märgini ei saanud. Nagu vastu seina oleks sõitnud. Isegi Nõmmik tiksus formulaga. Peale märki suutsin alla lainet varvaste peal glissi pumbata ja hoidsin peaaegu teise märgini. Vana rebane Nõmmik sai mulle pealetuulde ja nii ma välja ei sõitnudki. Pidin tegema paute ja muud sellist jama. Pautidega märki jõudes sain seal tiksuvatest pärnakatest ometi mööda ja teise ringi viimases jibes ka Silverist. Aga kuna ta oli jibe kavalamalt teinud, siis jäi ta ikkagi tuulepealsesse külge ja võttis 15m edu uuesti sisse. Nõmmik surus kohe kõrgust formulaga, kuid mul ei olnud taktikaliselt muud teha, kui loota tuule jätkumisele ja võimalikult sirgelt finishisse minna. See peaaegu õnnestus, sest glissist välja ei vajunud. Aga Nõmmik suutis siiski alltuult kiirendada ning minu ja Silveri vahele tulla... aga see juhtus vist juba 5ndas sõidus...

Vahepeal lasti meid kaldale puhkama ja siis anti veel kaks vaikse tuulega starti. Kivistik suutis liidrikohal olles hetkeks lõdvaks lasta ja kohe karistati ära, sest laine oli paremal halsil räigelt loopiv. Katapuldi tagajärjel olid tal kamad kõik tagurpidi ja teine halb koht kirjas. Midagi sarnast tegi ka Jürka. Päeva lõpuks suutsin mina läbi stabiilsuse liidrikoha saavutada.

Tuju oli päris hea, rumm oli ka endiselt maitsev. Peale pikki surfijutte pärnakate laheda terassi peal, liikusime Sugarisse, kus minu õnnelik päev jätkus imeilusate naiste Anu ja Kristiina seltsis. Kui kord hakkab vedama, siis läheb lõpuni, uskumatu!! Hommikusele skippersile tulin mööda rannapromenaadi, mis pälvis terasemate kommentaarid. Oli arvata, et vee peale ei aeta, kuigi palgimehed Orm ja keegi veel sumasid juba peaaegu peegelsiledasse vette, et tõestada palgisurfi eeliseid. No oli tõesti väga vähe aga kohtumikud panid raja sisse ja AP lasti alla. Ma tõesti lootsin, et Jenna pole armukade selle väikese "jalutuskäigu" pärast ja nii oligi. Kõikenäinud naise nimega laud kandis ka seekord kaks sõitu välja. Esimeses stardis luhvas küll Annika mind stardimärki kinni ja sõitis poomi mul käest minema. Lisaks karjus ka protesti välja. Tegin 360, et võimalik karistus kantud oleks. Lembit oli veel tunnistajaks... Siis tõmbasin käima ja hakkasin Raivot ja Nõmmikut taga ajama. Viimasel sirgel suutis Raivo ähmi minna ja ei saanud kuidagi otsustatud kumbalt poolt tiksuvast eessõitjast mööduda. Üles ei saanud ja alt ei raatsinud. Jalgadega nõksutamine ka ei aidanud - sinna ta maha jäi. Mina lasin hooga alt läbi, sest kurss lubas ja kinni ei tohtinud mingi hinna eest sõita. Sain vahe Nõmmikuga küll kokku sõidetud, aga ees ta oli ja mulle teine koht.

Viimase stardi tegin ka väga kaheldava. Kuidagi ei riskinud kogu fleedi alt minna ja ülemise stardimärgi juures oli rahvas hunnikus koos. Plaanisin küll eemalt hooga tulla, kuid stardi ajaks vaikis nii maha, et 50m kauguselt rajale tiksumisega riskida ei saanud. Niisiis tegin kriitilise otsuse ja tiksusin "õigeaegselt" massi sisse, teistega koos liinile. Pumpamiseks ruumi polnud, võttis natuke aega, kuni selle tekitada suutsin ja taas olid paremini startinud Raivo ja Nõmmik sihikul. Raivo hävis seekord juba kuskil varem. Eelviimasel lõigul sain Nõmmikule ahtrisse aga kui tema lipsas kahe tiksuja vahelt läbi, siis otsustas alumine millegipärast svertlauaga järsult üles keerata ja minul "ukse" kinni panna. Pidin hoo maha võtma ja ülemisest tiksujast kõrgemalt ennast mööda pumpama. Gliss oli juuksekarva otsas. Viimases märgis olin jälle konkurentsis, kuigi oluliselt väiksemate jõuvarudega. Siin suutsin vanameistrit taktikaliselt kavaldada. Jäin peale pööret veidi pealetuulde, pisut tahapoole ja suutsin ennast vastutuleva fleedi pealtuulde punnitada. Peetri käik kustus läbi vastutulevate võistlejate sõites. Mul ei olnud ka enam sugugi kiirust ega tuult, glissasin veel pumpamise varal otsustavad 100 meetrit, kuni veremaitse suus oli. Rahulikult lõpuni ikka ei saanud, sest taas pumbati ka tagapool ja nii ka mina. Lõpuks sain ikkagi sõiduvõidu kätte ja kokkuvõttes ka esimese etapi võidu. Kergelt see küll ei tulnud, kuigi punktivahe jäi soliidne. Tänud konkurentidele hea lahingu eest!!! Pjedestaalil oli kõik nagu peab: Mina esindasin taas küpseid ja elujõulisi mehi, kes esikohti väärivad. Nõmmiku teise koha peal rääkis ättide väärtuslik külm närv ja kogemus, Randari näol oli tegemist loomuliku noorte pealetungiga.

www.hardcore.ee