Bacardi Fun finaaletapp Nasval

09/09/2013 (Hardcore)


Mets hakkab õrnalt kollaseks kiskuma, Bacardi sarja viimaseks etapiks tuleb jälle Saaremaale sõita. Osa mu õpilasi on juba iseseisvamaks muutunud, seega jõudis minu bussi (ja kahel päeval skippers meetingule!!!!) vaid kolm tegelast. Oscar, Tanel ja Gregs pakkisid kõigi asjad "Ossi" isa antud kärusse (tänusõnad!!) ja sõitsime reede õhtupoolikul välja.
Saaremaal saime ööbima Raino juurde (jällegi suured tänud!), kus arutasime leiutajate ringis purjelauasõidu füüsika virtuaalseid modelleerimisvõimalusi ja hommikul jätkasime Nasva suunas.
Nagu oodata võis, oli esialgu plekk. Kuigi mulle meeldib SUPiga niisama sõita ja lainet võtta, läksin siiski rahmeldamisega kaasa ja osalesin võidusõidul. Nagu ikka jagus uuel alal avastamisrõõmu  - niisama saan laua päris kähku ringi pööratud, kuid märgis ja teiste vahel on jube raske. Vettekukkumist suutsin vältida. Et kaasvõistlejatele au anda, ütlen et pingutasin korralikult. Kiire ja jõulise sõidu tehnika on kuidagi hoopis teine, pean seda veel palju õppima. John suutis aeru murda, mistõttu asusin peale esimest päeva kuskil kolmanda koha kandis.

Siis hakkas natuke tuult ka tegema, üle 3m/s küll ei läinudki. Katsetasin eelnevalt 9,8 purje Techno laua peal. Kui masti keskmisesse positsiooni panin, siis laua vöör nii hullusti ei uppunudki. Eeldasin, et krüssama ei pea, vastutuult sõites oleks parem träkk ikka eespool hoida... Aga pidi krüssama küll ja isegi rajal pautima. Etteruttavalt võib öelda, et mingisuguse tasakaalustava tehnika suutsin välja aretada alles viimaseks sõiduks.
Stardid olid ägedad. Technopunt ja Betti pressisid kõik ennast kaatrisse troppi. Mina ka. Rainer pani kohe hakatuseks valestardi ja käis ümber kaatri ringi tegemas. Mul oli isegi 9,8 purjega kummaliselt vähe tuult ja see eriti lühike uim ei hoidnud kurssi stabiilsena. Pidin pumpama lühikeste tõmmetega, et lihtsalt keerlema ei hakkaks. Kohati sain hea hoo sisse, endalegi arusaamatult - järelikult oli võimalik, kui õigesti sõita. Lõpusirgel jäin Helduriga võitlema. Olin pealtuules ja püüdsin igasugu asendite, tasakaalu ja veidratehnilise pumpamisega edu hoida. Heldur jõudis siiski koguaeg lähemale. Ühel hetkel kasutasin kuskilt tekkinud lainet ja tegin paar kõvemat tõmmet ning panin ootamatult Heldurile pealtuulest poomiga selga. Väga näotu ja ettevaatamatu minust, kuid kindlasti mitte meelega! Vabandasin kohe viisakalt ja tegin 360 kraadi pöörde karistuseks. Finishis jäin siiski ette.
Teises sõidus oli stardis jälle hirmus rüselus. Purjed langesid nagu loogu. Ma küll ei kukkunud aga liikuma ka ei saanud. Seega kaotasin kõvasti kohe alguses. Kuskile ujusin ikka välja. Vahepeal protestisin Brikut märgis eksimise pärast. Temaga üldiselt see võitlus terve tee käiski. Meelis oli viimases märgis veel ees aga lõpusirgel sain mööda. Kuna mul olid pöörde suure purjega suht aeglased, pidin märkides eriti hoolikas olema.
Kolmandas stardis läksin pisut altpoolt ja tõmbasin ennast liidrigrupi järele ning pealetuulde. Marcus, Briku ja Aarto läksid mul täpselt ees. Betti, John, Andrus natuke allpool ees, kuid vabas tuules. Mul oli ka õhk puhas ja sain noortegrupile isegi lähemale, Heldurist manöövris mööda ja uuesti vabasse tuulde. Nii tegime veel ühe ringi - seis ei muutunud. Liigutasin sverti küll välja, küll sisse, abi oli vähe. Sain ennast nüüd rohkem tagumise jala peale toetama, kui esimesega püüdsin lauda ainult vingerdamisest hoida. See asend nagu toimis. Lõpus surus Andrus Jõgi ennast alltuules mööda, tehes tõsist pumpamist. Samas pressisin ennast natuke enne Heldurit finishisse. Noored minu ees maletasid kah kurssidega, kuid kahjuks (või siis treenerina vaadates õnneks) nad oma käigus piisavalt ei kaotanud, et neid rünnata oleks õnnestunud.
Peale esimest päeva olin vist 8. kohal ja üldse ei saanud aru, kas olla rahul või mitte. Minuga sama punktiarvu jagas Karla, kes pidi küll rahul olema, sest suutis formulaga nii kiiresti tiksuda ja mõned lõigud isegi hirmsa pumpamisega glissata. Seega ma vist ei oleks pidanud rahul olema endaga.


Õhtul oli Lounge 7s pasta ja kala. Tööst vabad kodanikud said ka sponsorjooki maitsta. Mina läksin võistlustelgi juurde tagasi, panime poistele magamiskohad valmis ja siis vaatasin arvutist teatriõhtut. Nagu veider oli, kuid mis seal ikka, üksi tinistama ka ei hakka ju.


2. päev.
Hommik rannas oli superilus, nagu sellised hommikud olla võivad. Vesi muidugi peegelsile, kerge udu ja seda hajutav päike. Ärkasime oma grupiga üsna vara, sest saime pikalt ju magada. Mingi tuule tulek tundus küll väga lootusetu projektina. Seega siis läksin jälle SUPiga kahmama. Pean ütlema, et eilsest olid osad lihased natuke kanged. Sellist tõhusat intervalltrenni peaks rohkem tegema! Ka Betti tunnistas mõningast kangust ja kõik võimlesid enne starti. Meelis läks muidugi lausa jooga peale üle, mis oleks krampidega äärepealt lõppenud. Täna oli siis otsus, et sõudma peab laua peal püsti seistes, kuna Stand Up Paddleboard justkui eeldaks seda ja kanuutama ei peaks. Et see asi mulle ikka veidi võõras on, tegin napika valestardi ja kohustusliku paranduse - ringi ümber kaatri.

Tundus lootusetu olukord. Aga sain nagu teistele lähemale, kuni Anneli järel märgis pikalt ootasin. Sinna läks kolmanda koha lootus ja sõitsin kaks viimast sirget natuke rahulikumalt.


Anneli ja Lii on muidugi ülitublid! Tõsiste harrastajatena on igas stardis platsis ja kuulu järgi ka tantsuplatsil kohal :)
Teises stardis olin täpsem ja sain alguses ette. Siis tuli Betti tagant oma race-poolkanuuga ja võttis liidripositsiooni. Meelise hoidsin enda taga ja lõpusirgel kasutasin esimesest sõidust allesjäänud reserve spurtimiseks. Betti jaksas ikkagi vastata ja jäin teiseks. Johannes ütles, et mu tehnika lagunes - no tundsin jah, et ainult jõuga ei saa... Kokkuvõttes sain ilmselt kolmandaks, ei tea, sest auhinnati ainult parimat SUP sõitjat. Nüüd tagantjärgi ei teagi, kas tasus rassida ja väsitada, kuigi oli huvitav ja rasv ning glükogeen põlesid kindlasti.


Saaremaa on ikka Saaremaa, kuskilt tuli tuul ja lõi kaardid sassi. Peale mõningat kaalumist võtsin formula. See tundus veel Liepaja liivaga koos olevat, niipalju siis tõsisest treenimisest, häbihäbi!!
Merele minnes olin jube pettunud, sest Karla ega Artur ei glissanud. Kas altminek? Et kiirust saada olin träki 2cm tahapoole pannud, proovisin korraks, et kuidas siis selliselt pumbata on... ja saingi minema!!! Peale pauti uuesti glissi ja lootus tekkis taas. Mõõtsin korralikult 30sekundit hoovõtuks vajalikku distantsi stardialas (te ju teate, kuidas see käib?) ja punnitasin hambad ristis glissi. Läksin pisut pinendi poolt, et natukenegi puhtamat tuult saada. Järjest pumbates sain stardialas Johnist mööda ja imestasin, et mida ta ootab. Tegelikult oli tuulevaikne moment ja John hakkas alles mõne aja pärast pumpama. Seega minu hoog vaikis just stardiliinil, kuhu ma siis lõpuks tiksuma vajusin. John võttis tagantpoolt tillukese pagi ja pumpas umbes 300m järjest ennast svertlaudade alt välja. Mul ei olnud alguses variantigi kiiresti sõita, mõningase kahetsusega tuli meelde SUP võistlusesse pandud energia. Ootasin oma hetke lõpuks ära ja sain käima. Suund viis muidugi hoopis märgist eemale, pumpavate svertlaudade all ei olnud kõrguse saamisest juttugi. Sõitsin pikalt välja, et glissi maksimaalselt kõrguseks realiseerida. Siis tiksusin märki, kus olid juba päris tagapoolsed sõitjad, esimesed formulad ka....Punnitasin teisel sirgel uuesti mingisesse glissi. Teine märk oli kerges allatuules ja sinna sain vähe paremini. Minu ees tõmbas ennast liikuma Neeme, kes aga märgist päris eemale sõitis. Hüüdsin talle, et tuleks juba vägaväga märgi poole keerata ja sain tal kuidagi eest läbi. Hea, et tiksuma ei jäänud seal eemal! Kolmas sirge oli ka keeruline, jälle pidin pautima. Õnneks mitte nii kaugel, kui esimesel ringil. Lõpusirgeks võtsin ennast kokku ja pumpasin terve tee. Eespool kaugel läksid Briku, Aarto ja muidugi Betti. Ei uskunud, et enam jaksan... Mingi hääl mu peas ütles: "tõmba nii kõvasti kui suudad!" Tegin seda. Ja siis ütles hääl mu peas kavalalt:".. ja nüüd tee seda nii kaua, kui suudad..." Pealegi hakkas Betti ka ees aktiivselt tööle.

Hirmsa valuga sain lõpuks meetrise edu finishis ja rippusin lihtsalt poomi küljes natuke aega.
Teise stardi valmistasin jälle korralikult ette. Punase toodri juurest oli glissates liinini täpselt 20 sekundit, nagu korduv mõõtmine näitas. Olin väga kenasti graafikus. Enne stardiliini hakkas ruumi väheks jääma. Püüdsin sündmuste käiku lugeda, leidsin sobiva "akna" ja keerasin Helduri-Peebu tandemi ees napilt allatuult, et Meelise alt läbi sõites üle liini lennata. Ruumi oli ca 2m, kuid mahtusin kenasti läbi... ja siis arvas Meelis, et on liiga vara liinil ja lasi oma poomi stardisignaaliga koos allatuulde... Limbotasin, mis ma limbotasin, läbi sealt ikka ei pugenud. Puri läks vette, superstart aia taha ja jäin jälle segatud tuulde. Natuke karjusin ja rapsisin selle sõidu ka segatud oludes ning pautides läbi. Konkurendid Raivo ja Neeme loobusid ilmselt avasirgel glissamisest ja olid minust isegi tiksudes eespool. Lõpus sain neist vist ikka mööda... Päris väsitav algus sellele päevale!
Kaldal sai suppi, sõin rosinaid ja pikutasin, kuni uuesti signaaliga merele saadeti. Nüüd puhus juba 4m/s ja kaugemal isegi veidi peale. Kogusin enesekindluse riismed lootuserehaga kokku ja tegin nagu peab. Kolmandasse starti tõmbasin juba glissis minema, kui karjuti, et katkestus. Jube kahju, see maksis mulle nappide varude juures kaks korralikku pumpamisseeriat. Uude starti läksin taas veidi vara ja olin sunnitud pinendi poole keerama. Andrus Jõgi pikale lauale kergelt napikat tehes tuli ikkagi mõnusalt täpne start!! Ülikaif oli esimesena puhtas tuules ja glissis minna - nüüd helisesid kellad minu tornis!! Siiski pressis keegi kõrgemal pealtuules minuga koos, mul oli vaja minna rohkem vastutuult, kui temal. Hoidsin oma krüssunurga ja kiiruse optimaalsena ning tõrjusin rünnaku. Ka teise sirge läksin liidrina. Vaatasin enne märki tagasi, et konkurendi positsiooni kontrollida ja üllatuseks oli see Raivo. Jibe sain suhteliselt täpselt ruumi jätmata teha ja ka kolmas sirge oli minu. Viimasesse märki minnes kohtusin seal Oscariga, kes kohe poi juures manööverdada ei suutnud ja natuke sellest mööda sõitis. Nii surus ta ka mind eemale, pidin jibema natuke eemal ümber Oscari. Minu tagant tuli hooga Karla, kes Oscari ahtri ja märgi vahelt täpselt läbi mahtus. Rabelesin ennast talle järgi glisseerima, kuid Karla käik oli omast klassist, kätte teda ei saanud. Niisiis selles sõidus teine ja päris happy õnnestunud stardi ja liiderdatud lõikude üle!!!
Neljandaks stardiks oli tuul kindlasti 4 m/s. Seega julgesin stardi hoovõtuks mõõta 40 sek. Nüüd märkasin ka Raivot, kes minu pealtuules varitses ja kaugemalt startis. Kuna ta oli eelmises sõidus oma ohtlikkust kinnitanud, pidasin teda veidi silmas. Läksin täpselt õigel ajal minema, toodri juures olin ülitäpselt graafikus, kuid liinil paistis jälle vähe ruumi. Kaotasin umbes sekundi, kui kiirust vähendasin ja mõtlesin, et Raivo tuiskab nüüd mööda... Õnneks jäi Raineri pealtuulde 2 meetrit ruumi ja kiirendasin sinna.

Liinist üle saades pumpasin veel kõvasti kõrgust ja hoogu ja sain taas esimesena korraliku eduga minema!! Absoluutselt priceless tunne on võistlust juhtida!! Olgu see siis Bacardi Fun või mida iganes... Teisena tuli Karla, kes esimeses märgis mind veel ei ohustanud.

Teisel sirgel otsisin kõvasti puhast tuult alguses aga siis läksin riskantsemalt segatud tuulde, et mitte distantsiga kaotada ja märgis kontrollisin veel olukorda. Jibe sain teha praktiliselt vastu märki keerates ja Karlale ei jäänud seal mingit ruumi.

Kolmas sirge oli äkiliselt vaikse tuulega. Kuid liidrina on hoopis teine asi pumbata... sõitisin kuidagi kikivarvul ja napilt märgi poole. Püüdsin kiiruse kogumiseks kasutada läänest tulevat väikest lainet, kuid see kandis mind vastutulevate sõitjate segatud tuulde ja märgist eemale. Enne märki oli asi kriitiline. Karjusin kõvasti "parem-parem", sest oli oht takistatud saada. Õnneks kisamine toimis ja sain lõpupumpamistega märgi kätte. Karla oli selle lõigu paremini läbinud ja tuli minu pealtuulest hooga ette. Meie ees manööverdasid Heldur ja umbes kolm võistlejat veel svertlauaga, lipsasime sealt imekombel läbi. Asjatu oli loota, et varem käima saan, kuid andsin oma parima. Finishis jälle teisena, aga endiselt väga rõõmus!!


Kokkuvõtte kohta praegu ei tea, eks need tulemused varsti tehakse. Masterite võitjana kutsuti mind igatahes välja. Sellel puhul lubasin endale Kuressaare Villemi pubis lausa kaks praadi!

Pilte esimesest päevast SIIN

Teisest kaamerast ja teisest päevast SIIN

2 891 vaatamist

Lisa Kommentaar

Ühtegi kommentaari veel ei ole